Kuidas alustada filmimise ja monteerimisega?

Kas oled mõelnud, kuidas ise põnevaid videoid luua, kuid ei tea, kust alustada? Tänapäeval on video filmimine kättesaadav peaaegu kõigile. Sul on vaja vaid nutitelefoni või videokaamerat ning head ideed. Selles juhises anname ülevaate, kuidas alustada video loomisega. Vaatame läbi kõik etapid alates ettevalmistusest kuni reliisini. Oluline on meeles pidada, et igaüks alustab kuskilt ja iga järgmine video tuleb eelmisest parem. Vaja on vaid pealehakkamist ja järjepidevust!

1. Ettevalmistus enne filmimist

Hea video võti peitub põhjalikus ettevalmistuses. Enne “Record” nupu vajutamist tasub läbi mõelda mõned olulised asjad:

Sea paika eesmärk ja sihtgrupp. Mõtle, mis on video põhieesmärk ning kellele see on suunatud. Kas soovid vaatajaid harida, toodet tutvustada või lihtsalt meelelahutada? Eesmärk ja sihtrühm mõjutavad nii sisu kui ka stiili. Näiteks nooremale publikule tehtud lõbus klipp erineb toonilt ja tempolt oluliselt äriklientidele suunatud toote tutvustusest. Selgita ka välja, millist reaktsiooni või tegevust sa vaatajalt ootad (nt “Osta toode”, “Jaga videot” vms). See aitab sul kogu järgnevat protsessi suunata.

Koosta lühike stsenaarium või plaan. Isegi kui teed väga lühikest videot, on abiks kirja panna lugu või struktuur. See ei pea olema detailne filmistsenaarium. Piisab lihtsast kavast, mis järjekorras ja kus midagi (või kedagi) filmid. Kirja pandud plaan aitab sul võttel kindlalt tegutseda ning vähendab võimalust, et midagi olulist ununeb. Näiteks kui filmid tootetutvustust, kirjuta üles põhipunktid: alguses toote üldplaan, seejärel lähivõte detailidest, lõpuks toote kasutamine praktilises olukorras ja kuidas toote kasutamine kliendi probleeme aitab lahendada.

Vali võttekoht ja valgus. Keskkond, kus filmid, mõjutab tugevalt video muljet. Vali asukoht, mis sobib su loo ja sõnumiga. Samuti mõtle valgustusele: kas kasutad loomulikku valgust või pead lisavalgusteid kaasa võtma? Kui filmid siseruumides, veendu, et ruum on hästi valgustatud (päevavalgus aknast või piisavad lambid). Välitingimustes arvesta ilmastiku ja päikese liikumisega. Ere keskpäevane päikesevalgus võib tekitada karmid varjud, pehme õhtune “kuldne tund” valgus aga annab meeldiva tulemuse. Planeeri aegsasti: kui pead tegema mitu duublit, võib päike vahepeal liikuda nii palju, et varasemad kaadrid ei sobitu hilisematega. Seega vali võtteaeg, mil valgus püsib stabiilsena, või ole valmis valgusoludega mängima (näiteks filmi varjus, kui päike liigub).

Valmista tehnika ette. Enne võttele minekut kontrolli üle kogu varustus. Lae kaamera või telefoni aku täis (ja võimalusel võta varuaku või akupank kaasa). Vaata, et mälukaardil või telefoni mälus oleks piisavalt ruumi. Videofailid on suured ja ruumipuudus võib õige hetke rikkuda. Hea nipp on telefonist enne filmimist kustutada ebavajalikud failid ja varundada vanad videod, et vaba ruumi oleks küllaga.

Samuti seadista oma kaamera või telefoni rakendus: vali kvaliteetseim resolutsioon 3840 x 2160 px (4K), et hiljem sisse kadreerida ilma kvaliteedi kaotuseta ja kaadrisagedus 25 kaadrit sekundis (fps), aegluubis efektide jaoks 50 fps. Kui kasutad eraldi mikrofone või valgusteid, kontrolli ka nende akude sisukorda ja töökorda. Testimine ennem väldib olukordi, kus filmimise ajal aku tühjeneb või kaamera teatab keset võtet, et mälu on täis.

2. Filmiaparaadi valik ja kasutamine (mobiil vs videokaamera)

Algajana võib tekkida küsimus: kas piisab nutitelefonist või peaks investeerima eraldi videokaamerasse (näiteks peegelkaamerasse või hübriidkaamerasse)? Tegelikult saab alustada juba olemasolevate vahenditega – tänapäeva telefonide kaamerad on üllatavalt võimekad. Alljärgnevalt toome välja mõlema variandi peamised tugevused ja nõrkused ning mõned nipid, mis aitavad sul oma seadmega paremat tulemust saavutada.

Nutitelefoniga filmimise plussid:

Alati käepärast: Telefon on sul tõenäoliselt kogu aeg kaasas, seega ei pea eraldi tehnikat tassima. Head ideed saab kohe üles võtta, kui hetk tekib. Ka kaalult on telefon kerge ja kompaktne, võimaldades filmida kasvõi ekstreemsemates oludes, kuhu suurt kaamerat ei viiks..

Hea pildikvaliteet väikese vaevaga: Uuemad nutitelefonid suudavad filmida 4K kvaliteedis ning neil on nutikad automaatrežiimid, mis teevad pildi ilusaks ka ilma eriteadmisteta. Keskmise kasutaja jaoks on telefonikaamera pildikvaliteet täiesti piisav. Samuti on saadaval äppe (nt. Blackmagic äpp), mis võimaldavad käsitsi sättida säri, fookust jms, andes sulle suurema kontrolli.

Lisatarvikud ja kiirjagamine: Telefonidele on olemas rohkelt lisavarustust. Näiteks kinnitatavad lisaläätsed, stabilisaatorid (gimbal’id) ning mikrofonid. Samuti saad telefoniga filmitud klipi kiirelt samas seadmes töödelda (nt. Capcut äpp) ja otse sotsiaalmeediasse üles laadida, mis teeb protsessi väga kiireks ja mugavaks algajale.

Nutitelefoniga filmimise miinused:

Piiratum pildikvaliteet keerukates oludes: Kuigi telefonid teevad head videot, on neil füüsiliselt väiksem sensor kui profikaameratel. See tähendab nõrgemat tulemust hämaras ning kitsamat dünaamilist ulatust (inimese naha ja esemete visuaalne kvaliteet). Eredate ja pimedate alade samaaegsel filmimisel võivad detailid kaduma minna või on liigsed heledad läiked inimestel või esemetel. Ka kunstlik tausta hägustamine (bokeh) on telefonis pigem tarkvaraline trikk, mitte optiline füüsiline efekt ning tarkvaraline bokeh ei ole alati töökindel, eriti kiirel ümberfokusseerimisel.

Ergonoomika ja aku: Pikaajalisel filmimisel võib telefoni käes hoidmine ebamugavaks muutuda. Seadet on raske stabiilsena hoida ilma spetsiaalse telefoni rig / cage varustuseta ja see võib ka kergesti käest libiseda. Samuti kipuvad telefonid pikkade klippide filmimisel kuumenema ning aku tühjeneb kiiresti.

Professionaalne videokaamera on küll tavaliselt kogukam, kuid selle korpus on mugavamalt käsitsetav ja akusid saab vajadusel vahetada.

Heli ja suum: Telefoni sisemine mikrofon võtab küll lähedalt heli üles, kuid kaugemate helide salvestamisel on tal piirid. Sageli üritavad telefonid summutada taustahelisid, mistõttu kaugemad helid jäävad vaevukuuldavaks. Siiski saab ka telefonile mõeldud lisamikrofone lisada nt. Rode või DJI. Ka suumimine on telefonis peamiselt digitaalne (mis halvendab kvaliteeti); vähestel telefonidel on mitu kaameramoodulit erineva fookuskaugusega, kuid optiline suum jääb siiski piiratumaks kui päris kaameral ja lainurk ning bokeh reziimis kukub telefoni valgusjõud järsult ja pilt on mürane.

Videokaameraga filmimise plussid:

Parem pildikvaliteet ja optika: Suurema sensoriga kaamerad pakuvad üldjuhul paremat kujutist ning loomulikumaid nahatoone, eriti kehvades valgusoludes. Pilt on detailsem, teravussügavust saab paremini kontrollida (võimalik on saavutada optiliselt ilma tarkvarata kaunis hägune taust, mis toob subjekti esile). Samuti saab vahetada objektiive vastavalt vajadusele: lainurk, tele, makro, anamorphic jne, mis annab loomingulise vabaduse. Soodsamad Anamorphic objektiivid algavad juba 300 eurost (nt. Sirui 35 mm) ning saab professionaalse dokumentaalfimi kinokvaliteediga filmida.

Rohkem kontrolli ja parem heli: Manuaalsed seaded (säri, fookus, valgebalanss, ND filter jpm) on füüsiliste nuppude/rataste abil kiirelt muudetavad, seega saad keerukates olukordades täpsemalt tulemuse enda käe järgi sättida. Lisaks on eraldiseisvatel kaameratel tavaliselt võimalus ühendada väline XLR mikrofon.

Väline mikrofon annab oluliselt parema helikvaliteedi. Näiteks on olemas spetsiaalselt videoblogijatele disainitud kompaktseid mikrofone, mis on kvaliteetsed ja sobivad nii kaameratele kui ka telefonidele

Stabiilsus ja lisafunktsioonid: Suuremat kaamerat on paradoksaalsel kombel teatud piirini lihtsam stabiilsena hoida, kuna selle raskus aitab vähendada käevärinaid. Lisaks saab kasutada statiive, kande (handle), õlatoe rig’e jm varustust stabiilsemate võttete saavutamiseks. Paljudel kaameratel on ka tõhus optiline kaamerasisene või objektiivi pildistabilisaator. Samuti on mõnel kaameral eraldiseisev avaga pildiotsija, mis aitab eredas päikesevalguses kadreerida. telefoniga otse ekraanilt jälgides võib see päeikese käes või nurga all vöölt filmides keeruliseks osutuda.

Videokaameraga filmimise miinused.

Maksumus ja õppimiskõver on suur. Hea kaamera ja objektiivid on suur investeering. Algajale võib manuaalsete sätetega tegutsemine tunduda keeruline. Kui seadistused on valed, võib alguses tulla üle- või alasäris kaadreid, enne kui kõik selgeks õpid. See on nagu manuaalkastiga versus automaatkastiga auto. Nutitelefon on “lihtsam”. Võta välja ja alusta, profikaameraga saad küll parema tulemuse, aga pead vaeva nägema, et seda tulemust saavutada. Siiski saab ka profikaameratel palju asju automaatseks panna, nt Valge tasakaal (White Balance ja ISO). Mis hõlbustavad alguses.

Liikuvus: Kaamera koos lisadega (statiiv, objektiivid, mikrofonid) on füüsiliselt suurem ja raskem komplekt. Juhusliku hetke tabamine ja kadreerimise suuna alt üles/ülevalt alla muutimine on keerukam, kui pead esmalt koti põhjast tehnika välja võtma ja üles seadma. Telefoniga aga filmid kasvõi otse taskust. Seega sobib kaamera paremini stsenaariumiga planeeritud võtete jaoks, telefon on võitja spontaansuses.

Andmemahu ja töötlemise vajadus: Suure kaameraga filmides tekib hulganisti mahukaid faile, eriti kui filmida failidega mis toovad kaamerast parima. Pead valmis olema nende aeglaseks töötlemiseks aeglase arvutiga ja varundamiseks. Tavaliselt on vaja kallimat võimsamat arvutit ja kallemaid väliseid kõvakettaid toormaterjali hoidmiseks. Telefoniga saad tihti video kohe samas seadmes kokku monteerida ning failid varunduvad soodsama aastatasuga pilve (nt iCloud või Google Drive), kaameraga võttes lisandub üks samm juurde.

Ükskõik, mis seadet sa kasutad, õpi esmalt oma kaamerat tundma. Vaata youtouberite "getting started" videosid konkreetese kaameramudeliga. Katseta eri režiime ning proovi filmida nii päevavalges kui hämaras, nii liikuvat objekti suurendades shutter speedi kui ka statiivil stseene. Kui kasutad telefoni, harjuta kahe käega puusa kõrguselt filmimist ning vajadusel kasuta lihtsat tarvikut, näiteks väike odav tripod Photopointist telefonihoidjaga aitab tohutult stabiilsusele kaasa. Kui kasutad eraldiseisvat kaamerat, harjuta käsitsi teravustamist ja säri või white balance automaatmõõtmist ja lukustamist. Paljud telefonidki lubavad enne filmimist fookuse ja säri ning whote balance lukustada.. See väldib olukorda, kus kaamera video ajal iga liigutuse peale eredust või valgustasakaalu muudab, eriti kui valgus on tehislik, nt. laelamp.

3. Video filmimise põhitõed

Nüüd, kui ettevalmistused on tehtud ja kaamera (või telefon) käes, on aeg filmima hakata. Siin on mõned põhitõed, mida iga algaja võiks järgida, et kaadrid tuleksid professionaalsemana välja:

Kompositsioon: Mõtle läbi, mida ja kuidas sa kaadrisse paigutad. Väldi olulise objekti sättimist igas kaadris otse keskele. Huvitavama tulemuse annab tihti kompositsioon “kolmandikureegli” järgi. Kujutle, et ekraanil on 3x3 ruudustik ning paiguta võtmeobjektid nende nö trips-traps-trull keskmise kasti nurkadesse ehk ristumispunktidesse. Näiteks kui filmid inimest, proovi sättida tema pea pigem veidi kaadri ülemisse kolmandikku, mitte täpselt keskele.

Samuti jälgi tausta: puhas ja tähelepanu mittevõitev või hägustatud taust toob paremini esile põhiteema, samas kui segamini taust võib vaataja tähelepanu kõrvale juhtida ja näitleja "upub lamedasse tausta". Kõige lihtsam on filmida inimesi sinist tooni riietes ning osaliselt sinise taustaga, kuna naha värv tuleb kõige paremini välja. Kui kaadris on horisont (näiteks maastikuvõttel), hoolitse, et see oleks sirge, mitte viltu. Kompositsioonireeglid aitavad suunata vaataja pilku õigesse kohta, kuid julgelt võib ka katsetada. Mõnikord tasub kunstilisel eesmärgil reegeid teadlikult eirata, kuid tead reegleid.

Kaamera liikumine: Algajana on ahvatlev kaamerat palju liigutada, suumida, pöörata, teha kiireid liikumisi. Tihti on aga vähem rohkem. Püüa kaamera liigutusi teha sujuvalt ja kindla eesmärgiga kõige lihtsam on sujuv vasakult paremale ja ülevalt alla või alt üles. Näiteks aeglane panoraam (pan liigutus) sobib maastiku näitamiseks, aga intervjuud filmides hoia kaamera pigem paigal. Kiired ja järsud liigutused muudavad vaatajale video jälgimise ebamugavaks. Hea nipp on liikuda kaameraga tervet keha kasutades küünarnukid vastu keha külgi, mitte ainult käsi randmest keerates. Astu põlvedest veidi paindunult sujuvalt või pööra end puusadest, nii tulevad liikumised ühtlasemad. Kui tead, et lõpptulemusena monteerid video mitmest eraldi klipist, võid ühe pika kaameraliigutuse asemel filmida sama objekti mitu lühikest lõiku eri nurkade ja kadreeringutega ning hiljem need videoks kokku lõigata. Nii saad huvitavama ja mitmekülgsema tulemuse.

Heli: Sageli öeldakse, et heli on pool videot. Tõepoolest, vaatajale annab kehv heli veelgi halvema mulje kui keskpärane pilt. Seega pööra suurt tähelepanu sellele, et videos olev heli oleks puhas ja selge. Proovi vältida tugevat taustamüra ja kaja: vali võtteks võimalusel vaikne keskkond või kasuta väliseid mikrofone. Näiteks õues filmides kata tuule käes mikrofoni karvase mikrofoniotsikuga (dead cat) , et tuulemüra vähendada.

Veel parem, kasutada mõnd väikest klippmikrofoni (lavalier Rode Wireless GO, DJI MIC) või suundmikrofoni, mis on mõeldud kvaliteetse heli salvestamiseks; neid saab ühendada telefoni (adapteri abil) või kaamerasse. Sisevõtetel lülita filmimise ajaks välja kõiksugused suminad (külmikud, ventilatsioon jms), mis muidu salvestisele peale jäävad. Kui salvestatud heli kvaliteet on siiski halb, ära karda seda montaažis maha võtta ja asendada näiteks taustamuusikaga või hilisema pealeloetud jutuga. Pea meeles, et vaikne video on parem kui kriuksumist ja kahinat täis heli. Uuringudki kinnitavad, et vaatajad taluvad kehvemat pilti paremini kui halba heli, seega tasub heli korda saada kasvõi lihtsate vahenditega.

Enne filmimist mõtle iga kaadri puhul, kuidas see visuaalselt ja kuuldavalt mõjub. Kui võtad neid põhitõdesid arvesse, on sul monteerides juba selline materjal, mis näeb hoolimata algaja staatusest välja palju professionaalsem.

4. Monteerimine algajale

Video monteerimine ehk järeltootmine on koht, kus sinu filmitud klipid tervikuks saavad. Algajale võib montaaž esialgu tunduda hirmutav, kuid tänapäeval on olemas lihtsaid ja tasuta tööriistu, millega esimesed lõiked edukalt ära teha. Oluline on säilitada kannatlikkus. Tihti võtab klippide kokkupanek rohkem aega kui filmimine ise, kuid hoolikas montaaž on vaeva väärt, sest just sellega annad videole lõpliku tempo ja emotsiooni.

Tööriistad monteerimiseks: Sul ei pea olema kallist tarkvara, et videot kokku lõigata. Siin on mõned tasuta või soodsad vahendid, mida algajad saavad proovida:

Arvutis: Populaarsed tasuta videomontaaži programmid on näiteks DaVinci Resolve ja Apple seadmetel iMovie. Neist DaVinci Resolve on väga võimas ja professionaalse tasemega (kasutatakse isegi filmide tootmisel), kuid selle õppimine võib algul veidi rohkem aega võtta. iMovie on lihtsam ja sobib hästi esmaseks katsetamiseks. Mac'i arvutite omanikel on tihti juba olemas iMovie, mis on algajale sõbralik.

Telefonis/tahavelarvutis: Kui filmisid telefoniga või tahvelarvutiga, võid ka monteerida otse nutiseadmes – mitmed äpid teevad videoklippide kokkupaneku imelihtsaks. Näiteks tasuta VN Video Editor või tasuline CapCut on populaarsed (saadaval nii Androidile kui iPhone’ile) ja lubab lisada efekte, muusikat ning subtiitreid. Paljud neist on põhiomadustelt tasuta ning sisaldavad valmismalle üleminekute ja efektide tarbeks. Proovi mõnda ja leia endale sobiv. Tähtis on alustada!

Lõikamine ja üleminekud: Alustuseks järjestage oma videoklipid loogilisse järjekorda vastavalt stsenaariumile. Seejärel lõika klipid paraja pikkusega ca 3-5 sek korraga, eemalda kõik ootamised, ebaõnnestunud võttealgused ja lõpud ning liiga venivad osad. Ole halastamatu nn. igavuse suhtes: kõik, mis pole videole eesmärgi saavutamiseks vajalik ja jääb venima või liigsed pausid, võib välja lõigata.

Parem on, kui video on pigem lühem ja tempokam kui veniv ja kordav. Seega kuulsate youtuberite montaazi jälgimine on hea inspiratsioon (nt. Mr. Beast). Kui mõni oluline moment jäi küll peale, aga liiga pikalt, kaalu selle kiirendamist montaažis, ehk nn. gaas-pidur/kiirendus-aeglustus montaazi. Kaadrite vahele vali sobivad üleminekud: algaja kindla peale valik on lõikeüleminek (ehk lihtsalt üks klipp lõpeb ja järgmine algab kohe samas kohas kus eelmsie kaadri objekt oli). See on enamasti kõige neutraalsem ja professionaalsema muljega stiil. Võid kasutada ka hajutust (fade) või ülekatet (crossfade), eriti ajahüppe või uude stseeni liikumise märkimiseks, kuid väldi liiga ekstreemseid “pöörlevaid” või “vilkuvaid” üleminekuefekte – need võivad jätta video algelise mulje. Üldiselt kehtib üleminekute puhul reegel: kui vaataja ei pane tähelegi, et üleminek toimus, siis on see hästi tehtud. Lisaks kallimate brändide ja toodete videod on enamasti tempolt rahulikumad ja odavamate "nooruslikumate" brändide omad seevastu tempokamad.

Muusika lisamine: Taustamuusika aitab videole meeleolu lisada ja tempot ühtlustada. Vali muusika vastavalt video sisule. Kas energiline, rahulik, rõõmus või dramaatiline ning veendu, et sul on õigused seda muusikat kasutada (paljud platvormid pakuvad tasuta library’sid, kust leiad sobiva loo). Montaažis seadista muusika helitugevus sobivaks: kui videos on on jutt, peab muusika jääma vaikselt taustale, et see jutust aru saamist ei segaks. Kui aga videos puudub jutt, võib muusika julgelt rohkem esile tõusta. Julge lõigata pilti rütmis vastavalt muusika rütmile või muusikat vastavalt pildile, näiteks tähtsa momendi või ülemineku eel võid muusika korraks vaiksemaks võtta või pausile panna, et rõhutada visuaali. Hea taustamuusika kasutamine ja õigesti miksimine eristab tihti professionaalse muljega videot..

Subtiitrid ja tekst: Subtiitrid pole kohustuslikud, ent väga soovitatavad, eriti sotsiaalmeedias. Paljud kasutajad vaatavad videoid heli välja lülitatult, seega peavad olulised sõnumid ekraanitekstina edasi antud olema. Kui videos räägitakse, lisa kindlasti subtiitrid või vähemalt kokkuvõtlikud laused ekraanile. Enamik monteerimistööriistu võimaldab teksti lisamist. Vali lihtne ja loetav font ning paiguta tekst nii, et see ei kataks videol toimuvat (tavaliselt ekraani alaossa 3-4 sõna kaupa). Tekst võib olla ka stiilielement: näiteks video pealkiri alguses suurelt või vahetiitrid peatükkide eraldamiseks. Subtiitrite lisamisel aitab planeerimine: kui kõne on tihe, võib-olla kirjuta sõnum lühemalt ümber, et vaatajal oleks kergem jälgida. Näiteks tasulised veebirakendused nagu Submagic ja Veed.io loovad AI abil automaatseid eestikeelseid subtiitreid. Lisaks saab Veed.io's lasta AI abil mugavalt videopankadest video katteplaane ise teha.

Montaaži lõpus vaata oma video otsast lõpuni värske pilguga läbi. Kujutle end vaataja asemele, kes näeb seda esimest korda. Kas tempo on ühtlane? Kas video hoiab algusest lõpuni tähelepanu? Kui leiad kohti, kus ise kipud hajuma, lõika julmalt midagi lühemaks või lisa vahepeale midagi põnevat. Nagu öeldakse: “kill your darlings”. Isegi kui sul on mõni lemmikkaader, aga see ei teeni tervikut, jäta see parem välja. Lõpptulemus peaks olema sujuv ja mõjus lugu, mis pakub vaatajale väärtust või elamust. Alustuseks soovitame selgitavad videod youtubes alla 5-8 minuti teha ning reelsid alla 1-2 minuti teha.

Ja lõpetuseks. Tagasiside küsimine videote tegemisel väga oluline, sest seeläbi oskad end järgmisel korral parandada. Samuti on tähtis järjepidevus. Tee pidevalt midagi uut, arenda ennast ja jaga oma loomingut julgelt maailmaga sotsiaalmeedias. Ole loov, katseta erinevaid lähenemisi ning mis peaasi, naudi protsessi. Võta kaamera (või telefon) kätte ja alusta oma enda või ettevõtte videoloomega juba täna!