„Palju maksab ühe minuti pikkune video?“ Seda küsimust olen kuulnud päris palju. See on igati loogiline küsimus, kuid sellele vastamine pole alati nii lihtne. Ühe hea video hind sõltub paljuski eesmärgist ja loovlahendusest ja vähem video pikkusest. Sageli ei ole aga näha, mis peitub videoproduktsiooni numbrite taga ning millest üks korralik video tegelikult koosneb. Eriti, kui tellid oma esimest videot, võib hinna kujunemine tunduda segadust tekitav.
Ja ega turg seda lihtsamaks tee. Lihtne ühe kaameraga videoülesvõte, mille loob kogenud videograaf, võib maksta 1000 euro kanti. Samal ajal võib põhjalikum, loovlahendusega toetatud reklaamvideo maksta mitmeid kuni kümneid kordi enam. Kuidas siis mõista, mis hinda õigustab ja millal palju investeerida?
Videoproduktsiooni etapid ja hinna elemendid
Küsimusele vastamiseks on hea esmalt mõista, millistest etappidest koosneb videoproduktsiooni projekt ja mis on hinda enim mõjutavad tegurid.
Videoproduktsiooni projekt jaguneb tavaliselt kolmeks etapiks:
Eelproduktsioon: ehk algetapp, kus toimub projekti ettevalmistus, sealhulgas video eesmärgi täpsustamine, stsenaariumi loomine, lokatsioonide ja võimalike võttepaikade leidmine ning olenevalt videost kokkulepped esinejatega.
Filmimine: ehk reaalne võtteprotsess, mida juhib vastavalt vajadustele komplekteeritud võttemeeskond. Võtte spetsiifika määrab tiimi koosseisu, kuhu kuuluvad näiteks kaameraoperaatorid, valgusmeistrid, helioperaatorid ja abijõud.
Järeltöötlus: ehk filmitud materjali montaaž, graafika ja animatsioonide lisamine, helitöötlus ning lõplik viimistlus, et video vastaks algselt seatud eesmärkidele.
Nendest etappidest lähtuvalt mõjutavad video hinda enim:
Loovlahendus: mis on aluseks kogu videoprojektile, määrates nii visuaalse kui ka sisulise suuna ja tehnilise poole vajadused.
Tehniline pool: ehk kogu kasutatav tehnika, kaamerad, heli ja valgus koos meeskonnaga.
Lisateenused: näiteks transport, toitlustus, muu logistika ja lisateenused.
Hea video algab loovlahendusest
Loovlahendus määrab suuresti, kui mõjuv ja meeldejääv saab olema video lõpptulemus. Hästi läbimõeldud kontseptsioon ja selge sõnum on eduka video aluseks.
Kui eesmärk on jäädvustada lihtsalt mõnda üritust või vestlust kõneisikuga oma arhiivi, siis piisab sageli videograafi teenusest. Aga kui soovid luua mõjusa video, mis jääb sihtrühmale meelde ja loob emotsionaalse ühenduse sinu toote ja brändiga ning paneb vaataja soovitud suunas tegutsema – siis ilma loovlahenduseta on see keeruline.
Peamised tegurid, mis loovlahenduse hinda mõjutavad:
Stsenaariumi keerukus: lihtsamad projektid võivad piirduda kliendi poolt etteantud sõnumite lihvimisega ja nende kulu jääb paarisaja euro kanti. Keerukamate loovkontseptsioonide ja stsenaariumide loomine nullist võib maksta paarist kuni kümne tuhandeni.
Näitlejad või kõneisikud: kui kasutad videos tegelaste või kõneisikutena oma töötajaid, siis lisakulusid tavaliselt ei kaasne. Parima tulemuse saavutamiseks tasub aga vahel mõelda kas siis amatöör või professionaalsete näitlejate kaasamisele, mille kulud võivad olla vahemikus 300–1500 € inimese kohta päevas. Siia kuuluvad ka häälnäitleja kulud, kes sinu videole soovitud teksti peale loevad. Nende kulud jäävad tavaliselt paarisaja euro kanti.
Rekvisiidid ja võttepaigad: olenevalt loovalahendusest võib ka oma ettevõtte ruumides filmimisele lisanduda kulusid, kui on vaja kontor sobivaks stuudioks muuta. Kui vajalik on aga stuudiorent või erinevad ja erilised võttepaigad, siis võib kulusid lisanduda vabalt 200 - 1000 € ringis.
Tehnika ja meeskond, mis määrab video kvaliteedi
Kvaliteetne tehnika professionaalse tiimi kasutuses mängib hinna kujundamisel suurt rolli. Mida keerukam loovlahendus ja mida suurem on vajadus mitmekesiste võttenurkade, eri lokatsioonide või ka spetsiaalse tehnika järele, seda kallimaks muutub projekt.
Peamised tegurid, mis mõjutavad hinda:
Kaamerate arv ja kvaliteet: mitme kaameraga filmimine lisab videole dünaamilisust, kuid iga lisakaamera ja lisaoperaator või assistent võib suurendada kulusid ca 1000 -1500€ võrra päevas.
Valgus ja heli: professionaalne valgustus ja helitehnika on möödapääsmatud, sh valgusmeistri kaasamine ja valgustehnika rent mis jääb vahemikku 1000–2000 € päevas.
Võttekohtade arv: mida rohkem erinevaid lokatsioone, seda rohkem aega ja võttepäevi võib kuluda nii tehnikale kui meeskonnale.
Kaamera liigutamine: kõikvõimalikud spetsiaalsed nn. grip lahendused, nagu kraana, slider, dolly või kaamera liigutamine spetsiaalsete autodega koos spetsialistidega, võib lisada 1000–2000 € päevas päevas.
Samuti võib siia lisanduda lisakaamerate ja tehnika rent, kui videoproduktisooni ettevõttel endal ei ole alati vajalikus koguses erinevat tehnikat kohapeal kasutuses.
Järeltöötlus, mis annab videole lõpliku lihvi
Järeltöötlus hõlmab tavaliselt montaaži, helitöötlust ja vajaliku graafika või animatsioonide lisamist.
Montaaž: üldjuhul jääb ühe montaažipäeva hind vahemikku 300–800 €, sõltuvalt materjali hulgast ja keerukusest. Mida vähem on filmitud kaadreid ja mida rohkem on filmitud kokkulepitud stsenaariumi järgi, seda vähem lisatööd montaažis ka tuleb.
Animatsioonid ja graafika: lihtsamate graafiliste elementide ja efektide lisamine algab 500 €-st, keerukamate lahenduste ja animatsioonide puhul tuleb arvestada suuremate summadega.
Muusika ja helitöötlus: kvaliteetse heli saavutamiseks on vaja teha heliparandusi. Samuti lisatakse taustamuusika ning lisanduvad litsentsitasud, mis võivad jääda vahemikku 100–500 €. Originaalmuusika loomine küündida aga mitme tuhande euroni.
Muud võimalikud kulud
Lisateenuste hulka võib kuuluda erinevaid lisakulusid nagu näiteks transport ja toitlustus, aga ka abimaterjalide printimine. Näiteks:
Transport ja logistika: sõltub nii võttekohtade kaugusest, aga ka tehnika mahust ja meeskonna suurusest ning võib olla ca 200–500 € päevas.
Toitlustus: võttetiimi toitlustamise osas tasuks arvestada ca 10–30 € inimese kohta päevas.
Kuidas kogu eelarve tavaliselt jaguneb?
Sõltuvalt videoprojektist võib eelarve jaotus olla erinev, kuid üldjuhul näeb välja järgmine:
Eelproduktsioon (15–25%): planeerimine, lokatsioonide scoutimine, loovlahendus.
Filmimine (40–50%): tehnika rent, meeskonna kulud.
Järeltöötlus (30–40%): montaaž, graafika, animatsioonid.
Lisakulud (5-10%): transport, toitlustus jm
Seega kokkuvõttes võib öelda, et kui tegemist on ühe minuti pikkuse videoga, kus videograaf jäädvustab üritust, lõikab kokku sobivad kaadrid ja lisab muusika, siis võib hind piirduda mõnesaja kuni tuhande euroga.
Kui aga videos räägib kõneisik nn. dokumentaalstiilis oma lugu ning sellele on lisatud lugu toetavaid vahekaadreid, taustamuusika ja graafilisi elemente, siis võib selle video hind olla vahemikus 3000–5000 €. Samas võib minutiline hoogne lugu, põnevate süžeekäänakute, näitlejate dialoogide ja erinevate asukohtadega ulatuda viiekohalise summani.
Mida keerukam projekt, seda suurem eelarve, kuid läbimõeldud ettevalmistusega on võimalik saavutada mõjuv tulemus ka piiratuma eelarvega. Oluline on mõelda, mis mõju sa selle videoga soovid saavutada. Hästi tehtud brändivideo võib olla investeering mitmeks aastaks.